IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Digitaalühiskond on võimeline tooma meile palju kasu. Samas peame aga arvestama ka uute reeglitega mis annaksid võimaluse käituda ka digimaailmas eetiliselt. Iga tegevus mida võiksime pidada ausaks ja õigeks ei pruugi seda veebiavarustes olla. Lähemalt tutvumiseks olen valinud ACM-i (Assotiation for Computing Machinery) poolt koostatud eetika reeglistiku (Code of Ethics) millega on võimalik ennast kurssi viia siin . IT professionaalid kui maailma arendajad Iga arendus ja projekt mida IT maailmas luuakse peaks omama teatud eeltöö etappi. Selles etapis peaks IT professionaal läbi mõtlema kas see mida ta teeb: toob maailmale kasu, ei kahjusta kedagi, ei diskrimineeri erinevaid inimesi jne. See osa ei ole aga alati lihtne tingituna sellest, et inimesed on erinevad ja kõigil võib tulla mõni mõte kuidas loodud materjale mitte sihipäraselt kasutada. Selleks on sisse viidud antud eetika põhimõtetesse kohustus IT professionaalil anda märku esimesel võimalus kui ta peaks tuvastama mõne risk

Kiiresti arenevas infotehnoloogia ühiskonnas seisame tihti silmitsi isikutega kelle eesmärk ei ole teistele head teha. Veebis on kasutusel nii lihtsaid pettusi kui pettustele suunatud tarkvara/pahavara.  Kahjuks ei ole võõras probleem tänapäeval identiteedi vargused kus kasutatakse kellegi teisi isikuandmeid halval eesmärgil. Vaatama antud olukorda natuke lähemalt. Identideedivargus Antud kahjutekke riski võib lugeda suureks tänapäeval. Palju on kasutajaid veebis kes ei ole piisavalt tähelepanelikud või lihtsalt ei oma piisavalt teadmisi, et mitte minna nii-öelda "õngitsustele" kus eesmärgiks on panna inimene vabatahtlikult loovutama oma teatud andmeid. Näiteks suunatakase inimene ümber oma loodud saidile mis on identne koopia originaaliga ja palutakse vahetada parooli. Heauskne kasutaja võib seejuures loovutada oma andmed võõrale isikule kellel seeläbi on ligipääs kasutaja kontole.  Probleemi lahendamine läbi kolme komponendi algab tehnoloogiliste lahendustega. Te

Maailmas on palju inimesi kes ei saa kasutada arvutit ja seadmeid üheselt. Vahest on võimalik tingituna puude eripäradest kasutada ka üldlevinud seadmed ja nendega hakkama saada, kuid tihti võib tekkida olukordi, näiteks nägemispuue, kui ei ole võimlik harilikke seadmeid kasutada ja on vajalik leida mõni sobiv abivahend mis võimaldaks pöörduda IT maailma. Vaatleme täna lähemalt kõnetuvastustarkvara. Esimesed sammud 1952. aastal tuli välja süsteem nimega "Audrey" ja selle disainis firma Bell Laboratories. Audrey oli võimeline tuvastame ainult numbreid ja hääl pidi olema nii-öelda õige. Uuenduslikuma vahendi andis välja 1962. aastal IBM kui tõi turule seadme " Shoebox ". Tegemist oli seadmega mis suutis tuvastada numbreid ja käsklusi tehte jaoks. Vaatame ka väikest tutvustavat videot. Nagu näeme oli siiski tegemist päris algelise tehnikaga Liigume tänapäeva Tänapäevaks on kõnetuvastus arenenud kaugele võrreldes algusega. Vahest aga võib juhtuda, e

Interneti kasutus on muutunud tänasel päeval laialt kasutatavaks praktikaks nii info leidmisel kui jagamisel. Selle eesmärgiks on info liikumine laia maailma. Interneti kasutuse lihtsustamiseks on vajalik luua süsteeme mis oleksid lihtsasti õpitavad, kasutaja sõbralikud ja samuti ka meeldejäävad. Vaatame kahte näidet lähemalt. Hea kasutatavus Sobiliku näitena on hea tuua üldkasutatav app Eestis milleks on Smart-ID . Antud app on loodud pidades silmas mitmeid kasutatavuse jaoks vajalikke tunnuseid. Smart-ID paistab silma nii õpitavuse, tõhususe, meeldejäävuse kui ka rahulolu kategoorias. App on kergelt õpitav ja paigaldatav vastavat kasutusjuhendit järgides. Olen kasutanud seda ise ja soovitanud seda ka mitmetele teistele kes hakkasid seda igapäevaselt kasutama. Smart-ID on ka tõhus, sest peale seda kui Smart-ID sai üldtunnustuse ja ta kasutus võrdsustati digiallkirjaga mida eelnevalt sai anda kasutades ID kaarti või mobiil-ID. See loob olukorra kus on õimalik kasutada dokumentid

Alustades uue tarkvara arenduse või ärilise mõõgiga on vajalik valida sobilikud mudelid, et kiirendada ja muuta protsess efektiivsemaks. Võimalike meetodeid on mitmeid, vaatame täna mõnda lähemalt. Traditsiooniline omandvara pakkumine läbi teise platvormi Antud lahendi kasutaja hea näiteks on Steam keskond. Steam-i platvorm sai alguse juba aastal 2003. Valve-i poolt loodud platvorm oli algselt mõeldud nende enda poolt pakutava tarkvara uuenduste väljastamiseks, kuid ajas arenes Steam ka kolmandate ospoolte tarkvara pakkujaks. Tänapäeval on Steam heaks abiks erinevatele mängude ja tarkvara tootjatele, kuna võimaldab viia oma toote suure rahvahulga ette ja seeläbi hõlbustada selle müüki. Kui Steam-i alguses oli platvormil 7 mängu müügis siis tänaseks päevaks on see hulk kasvanud juba üle 30000 mänguni.  Sellised platvormid pakuvad kindlasti head "hüppelauda" tootjate jaoks, kes ise ei suudaks võib-olla nii suure rahva hulgani jõuda. Tarkvara arendus kasutades ko

Tänane ülevaade põhineb Eric S. Raymondi dokumendil " How to Become A Hacker ". Antud essee annab hea ülevaate kuidas eristada päris häkkerid kräkkerist ja samuti kuidas saada heaks häkkeriks. Häkker versus Kräkker Igapäevaselt aetakse need kaks mõistet segamini. Kui häkker on keegi kelle soov on luua ja arendada siis kräkkeri sihiks on just lõhkuda teiste poolt loodud süsteeme. Ajakirjanduse ja kahjuks ka enamike inimeste jaoks on need kaks täiesti erinevat elukutset oma mõttes samastunud. Häkkeritele on see aga solvav. Teekond häkkeriks Heaks häkkeriks saamine vastavalt Eric S. Raymondi materjalidele saab alguse vajalike põhioskuste omandamisega. Häkkerite põhioskuste alustalaks on oskus programmeerida mitmes erinevas keeles ja olla võimeline lugema veel rohkemates. Heaks alguseks on välja toodud Python kui kerge ja loogiline keel mis oma olemuselt on samas ka võimas ning millega on võimalik luua suuri projekte. Edasised valikud võiksid hõlmata näiteks Perl, LISP, C