IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kes on tänapäeval professionaal IT vallas? Kes on lihtsalt oskaja? Selle üle on võimalik arutleda mitmeti, kuid vaatame seda natuke lähemalt. Mis on oluline ja vajalik, et läbi lüüa IT maailmas. Algus Kindlasti on vajalik teatud lähedasem kokkupuude riist- ja tarkvaraga juba ennem kui asutakse päriselt õppima IT-d. Eelnev kokkupuude harrastustasandil või ka lihtsalt kasutus juba annab väikse "hüppelaua" edasiseks kiiremaks arenguks. Olles elanud lähedases kokkupuutes IT süsteemidega saab alguse kuskil mõttes juba ka erinevate seoste loomine mis annab aluse loogikale mida on vaja infotehnoloogias läbi löömiseks. Areng või soodumus Kõik inimesed on erinevad ja seeläbi on ka nende oskuste omandamine erineva kiirusega. Ühed on tugevad humanitaarainetes ja teised seevastu reaalainetes. Infotehnoloogia valdkonnas peaks olema teatud kiiks mõlemal poolel. Vaja läheb nii kirjutamisoskust kui ka reaaltaju, et mõista kuidas loogika süsteemis töötab. Humanitaarainete pool an

Olles lähemalt tutvunud autoriõigustega on edasi aeg vaadata üle nii öelda jagamise õiguse ehk " copyleft " kasutus tänapäeva maailmas. Copyleft-i eesmärk on justnimelt suurendada materjalide ja loomingu levikut. Erinevad vabad litsentsid on jagatud vastavalt tugevusele kolme kategooriasse. Vaatame neid nüüd lähemalt. Tugev copyleft Kasutades tugevat copyleft-i enda projektis on edasiselt nõutud kogu loodav materjal paigutada sama litsentsi alla. Seetõttu ei anna kasutada loodavad projekti kommerts eesmärkidel. Näiteks on tugev copyleft litsents GNU GPL ja seda kasutab notepad++ Nõrk copyleft Kasutades mõnda litsentsi mis on nõrga copyleft-ga (näiteks GNU LGPL) on võimalik osa loodavast tarkvarast katta mõne eraldi litsentsiga. Ehk võrreldes tugeva copyleft litsentsiga ei pea kogu loodav tarkvara minema enam sama litsentsi alla. Seega on võimalik osa loodavast tarkvarast katta kommerts õigustega. GNU LGPL litsentsi kasutab näiteks 7-zip . Ilma copyleftita Antud ju

Autoriõigused on olnud teemaks juba pikemat aega. Kui 20-30 aastat tagasi polnud kellelgi probleemi muusikat ümbersalvestada oma kassetile või filme lindistada VHS-le ja neid kasutada, siis täna tekitab selline käitumine suuri probleeme. Alates P2P kasutamisega Napsteri (välja lastud 1999. aastal) kasutusele tulekuga on olukord muutunud. Tänaseks päevaks on peamiseks kasutatavaks failijagamiseks kasutusel torrentid. Torrentid lubavad P2P jagamist tükkidena ja failivahetus toimub kiiremini. See kõik on aga lihtsustanud autoriõigustega kaitstud materjalide levikut mööda ebaseaduslikke kanaleid. Intellektuaalomandite jagamise kaasajastamiseks anti välja 2012. aastal The Case for Copyright Reform . Vaatame seda natuke lähemalt. Mis vajab muutmist? Peamine probleem autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisele on selle kõrge hind. Igale inimesele kes soovib antud materjale kasutada pole see alati taskukohane. Sellest tingituna pöördutakse ka illegaalsete kanalite poole, kust on v

   Maailm on arenenud kiirelt interneti tulekuga. Viimase paarikümne aastaga on jõudnud veebi kasutus suure hulgani inimkonnast. Sellega kaasnevad aga omad probleemid ja uued reeglid mida peaks jälgima, et mitte valesti käituda. Kõigist neist üks tähtsamaid oleks olukorra hindamine ja arusaam mida kuskil on üldse mõistlik teha. Igapäevane suhtlus    Olles igapäevane suhtluskanali messenger kasutaja, oled harjunud tugevalt, et sõnakasutus on vabam ja kõiki kirjavigu alati ei pane tähele. Vabas vestluses on see ka täiesti sobilik, sest vestlus kestab kauem ja eksimine on inimlik. Nägu mõistame on ka teemade valik ja nende kirjeldamine rohkem avatud, sest enamasti on suhtlus personaalsem ja kujunenud kahe inimese vahel juba pikema aja vältel. Seega igapäevases suhtluses on vajalik teada, kellega sa justnimelt nüüd suhtled, sest kui see unustada võid sattuda olukorda, kus suhtled kellegagi nii-öelda valedel teemadel ja see võib tekitada teatud probleeme. Sotsiaalmeedia kasutus l