IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Aeg on vaadata üle üks antud aine raames mõni loodud rühmatöö mis oleks huvitav ja annaks võimaluse millegi vajalikuga lähemalt tutvuda. Valisin välja töö nimega "Litsentsimise kitsaskohtade juhtumipõhine uurimine". Antud tööga on võimalik lähemalt tutvuda siin . Tingituna, et litsentside kasutus on väga aktuaalne siis analüüsime teatud aspekte lähemalt. Teemavalik Teema on tänapäeval aktuaalne ja seega on tegemist hea valikuga. Litsentsidega kaasneb hulgaliselt erinevaid nüansse millele on vajalik tähelepanu pöörata, et mitte eksida ja sattuda pahandustesse. Kasutades kellegi teise loomingut on vajalik järgida kindlaid etteseatud piiranguid. Antud töö on heaks sissejuhatuseks mõistmaks natuke erinevaid litsentside tüüpe ja juhtumeid mis on ajaloos probleeme valmistanud. Vaatenurk Töökäik on selgelt jaotatud ja struktureeritud. Läbi on käidud kergelt nii ajalugu, tarkvara litsentside tüübid, litsentsi tüüpide puudused, erinevad juhtumid ja litsentside edasine areng.

Digitaalühiskond on võimeline tooma meile palju kasu. Samas peame aga arvestama ka uute reeglitega mis annaksid võimaluse käituda ka digimaailmas eetiliselt. Iga tegevus mida võiksime pidada ausaks ja õigeks ei pruugi seda veebiavarustes olla. Lähemalt tutvumiseks olen valinud ACM-i (Assotiation for Computing Machinery) poolt koostatud eetika reeglistiku (Code of Ethics) millega on võimalik ennast kurssi viia siin . IT professionaalid kui maailma arendajad Iga arendus ja projekt mida IT maailmas luuakse peaks omama teatud eeltöö etappi. Selles etapis peaks IT professionaal läbi mõtlema kas see mida ta teeb: toob maailmale kasu, ei kahjusta kedagi, ei diskrimineeri erinevaid inimesi jne. See osa ei ole aga alati lihtne tingituna sellest, et inimesed on erinevad ja kõigil võib tulla mõni mõte kuidas loodud materjale mitte sihipäraselt kasutada. Selleks on sisse viidud antud eetika põhimõtetesse kohustus IT professionaalil anda märku esimesel võimalus kui ta peaks tuvastama mõne risk

Kiiresti arenevas infotehnoloogia ühiskonnas seisame tihti silmitsi isikutega kelle eesmärk ei ole teistele head teha. Veebis on kasutusel nii lihtsaid pettusi kui pettustele suunatud tarkvara/pahavara.  Kahjuks ei ole võõras probleem tänapäeval identiteedi vargused kus kasutatakse kellegi teisi isikuandmeid halval eesmärgil. Vaatama antud olukorda natuke lähemalt. Identideedivargus Antud kahjutekke riski võib lugeda suureks tänapäeval. Palju on kasutajaid veebis kes ei ole piisavalt tähelepanelikud või lihtsalt ei oma piisavalt teadmisi, et mitte minna nii-öelda "õngitsustele" kus eesmärgiks on panna inimene vabatahtlikult loovutama oma teatud andmeid. Näiteks suunatakase inimene ümber oma loodud saidile mis on identne koopia originaaliga ja palutakse vahetada parooli. Heauskne kasutaja võib seejuures loovutada oma andmed võõrale isikule kellel seeläbi on ligipääs kasutaja kontole.  Probleemi lahendamine läbi kolme komponendi algab tehnoloogiliste lahendustega. Te

Maailmas on palju inimesi kes ei saa kasutada arvutit ja seadmeid üheselt. Vahest on võimalik tingituna puude eripäradest kasutada ka üldlevinud seadmed ja nendega hakkama saada, kuid tihti võib tekkida olukordi, näiteks nägemispuue, kui ei ole võimlik harilikke seadmeid kasutada ja on vajalik leida mõni sobiv abivahend mis võimaldaks pöörduda IT maailma. Vaatleme täna lähemalt kõnetuvastustarkvara. Esimesed sammud 1952. aastal tuli välja süsteem nimega "Audrey" ja selle disainis firma Bell Laboratories. Audrey oli võimeline tuvastame ainult numbreid ja hääl pidi olema nii-öelda õige. Uuenduslikuma vahendi andis välja 1962. aastal IBM kui tõi turule seadme " Shoebox ". Tegemist oli seadmega mis suutis tuvastada numbreid ja käsklusi tehte jaoks. Vaatame ka väikest tutvustavat videot. Nagu näeme oli siiski tegemist päris algelise tehnikaga Liigume tänapäeva Tänapäevaks on kõnetuvastus arenenud kaugele võrreldes algusega. Vahest aga võib juhtuda, e

Interneti kasutus on muutunud tänasel päeval laialt kasutatavaks praktikaks nii info leidmisel kui jagamisel. Selle eesmärgiks on info liikumine laia maailma. Interneti kasutuse lihtsustamiseks on vajalik luua süsteeme mis oleksid lihtsasti õpitavad, kasutaja sõbralikud ja samuti ka meeldejäävad. Vaatame kahte näidet lähemalt. Hea kasutatavus Sobiliku näitena on hea tuua üldkasutatav app Eestis milleks on Smart-ID . Antud app on loodud pidades silmas mitmeid kasutatavuse jaoks vajalikke tunnuseid. Smart-ID paistab silma nii õpitavuse, tõhususe, meeldejäävuse kui ka rahulolu kategoorias. App on kergelt õpitav ja paigaldatav vastavat kasutusjuhendit järgides. Olen kasutanud seda ise ja soovitanud seda ka mitmetele teistele kes hakkasid seda igapäevaselt kasutama. Smart-ID on ka tõhus, sest peale seda kui Smart-ID sai üldtunnustuse ja ta kasutus võrdsustati digiallkirjaga mida eelnevalt sai anda kasutades ID kaarti või mobiil-ID. See loob olukorra kus on õimalik kasutada dokumentid

Alustades uue tarkvara arenduse või ärilise mõõgiga on vajalik valida sobilikud mudelid, et kiirendada ja muuta protsess efektiivsemaks. Võimalike meetodeid on mitmeid, vaatame täna mõnda lähemalt. Traditsiooniline omandvara pakkumine läbi teise platvormi Antud lahendi kasutaja hea näiteks on Steam keskond. Steam-i platvorm sai alguse juba aastal 2003. Valve-i poolt loodud platvorm oli algselt mõeldud nende enda poolt pakutava tarkvara uuenduste väljastamiseks, kuid ajas arenes Steam ka kolmandate ospoolte tarkvara pakkujaks. Tänapäeval on Steam heaks abiks erinevatele mängude ja tarkvara tootjatele, kuna võimaldab viia oma toote suure rahvahulga ette ja seeläbi hõlbustada selle müüki. Kui Steam-i alguses oli platvormil 7 mängu müügis siis tänaseks päevaks on see hulk kasvanud juba üle 30000 mänguni.  Sellised platvormid pakuvad kindlasti head "hüppelauda" tootjate jaoks, kes ise ei suudaks võib-olla nii suure rahva hulgani jõuda. Tarkvara arendus kasutades ko

Tänane ülevaade põhineb Eric S. Raymondi dokumendil " How to Become A Hacker ". Antud essee annab hea ülevaate kuidas eristada päris häkkerid kräkkerist ja samuti kuidas saada heaks häkkeriks. Häkker versus Kräkker Igapäevaselt aetakse need kaks mõistet segamini. Kui häkker on keegi kelle soov on luua ja arendada siis kräkkeri sihiks on just lõhkuda teiste poolt loodud süsteeme. Ajakirjanduse ja kahjuks ka enamike inimeste jaoks on need kaks täiesti erinevat elukutset oma mõttes samastunud. Häkkeritele on see aga solvav. Teekond häkkeriks Heaks häkkeriks saamine vastavalt Eric S. Raymondi materjalidele saab alguse vajalike põhioskuste omandamisega. Häkkerite põhioskuste alustalaks on oskus programmeerida mitmes erinevas keeles ja olla võimeline lugema veel rohkemates. Heaks alguseks on välja toodud Python kui kerge ja loogiline keel mis oma olemuselt on samas ka võimas ning millega on võimalik luua suuri projekte. Edasised valikud võiksid hõlmata näiteks Perl, LISP, C

Oma ettevõtte juhtimine on suur ülesanne. Selleks on võimalik valida väga mitmeid erinevaid "radu" ja stiile. Seekord vaatame lähemalt mõnda juhti ja uurime kuidas nad on ettevõtte ja töötajatega ringi käivad. Juht Antud tüüpi stiili heaks näiteks on Amazoni looja Jeff Bezos. Oma olemuselt on olnud Jeff alguselt peale kaugele nägija. Tema algne elutarkus oli tugevalt seotud interneit levikuga ja tal oli nägemus, et sellega peab olema ta seotud. Tema mõttetera "Get Big Fast" on laialdane ja tempokas. See mõjub ettevõtte töötajatele inspireerivalt ja annab eelduse kõigile rohkem pingutada. Tema nägemus tööst ja eraelust on, et need on kui sümbiooosis omavahel ja peavad täiendama teineteist. Lähemalt on võimalik lugeda Jeff Bezose stiilist siit . Seega on juhi tüüpi ettevõtja kindla sihiga ja oma olemuselt kindlasti mingil määral ka autoritaarne kelle arvamust tuleb kuulata, aksepteerida ja vastavalt sellele ka käituda. Töös tuleb antud juhi all näha vaeva

Kes on tänapäeval professionaal IT vallas? Kes on lihtsalt oskaja? Selle üle on võimalik arutleda mitmeti, kuid vaatame seda natuke lähemalt. Mis on oluline ja vajalik, et läbi lüüa IT maailmas. Algus Kindlasti on vajalik teatud lähedasem kokkupuude riist- ja tarkvaraga juba ennem kui asutakse päriselt õppima IT-d. Eelnev kokkupuude harrastustasandil või ka lihtsalt kasutus juba annab väikse "hüppelaua" edasiseks kiiremaks arenguks. Olles elanud lähedases kokkupuutes IT süsteemidega saab alguse kuskil mõttes juba ka erinevate seoste loomine mis annab aluse loogikale mida on vaja infotehnoloogias läbi löömiseks. Areng või soodumus Kõik inimesed on erinevad ja seeläbi on ka nende oskuste omandamine erineva kiirusega. Ühed on tugevad humanitaarainetes ja teised seevastu reaalainetes. Infotehnoloogia valdkonnas peaks olema teatud kiiks mõlemal poolel. Vaja läheb nii kirjutamisoskust kui ka reaaltaju, et mõista kuidas loogika süsteemis töötab. Humanitaarainete pool an

Olles lähemalt tutvunud autoriõigustega on edasi aeg vaadata üle nii öelda jagamise õiguse ehk " copyleft " kasutus tänapäeva maailmas. Copyleft-i eesmärk on justnimelt suurendada materjalide ja loomingu levikut. Erinevad vabad litsentsid on jagatud vastavalt tugevusele kolme kategooriasse. Vaatame neid nüüd lähemalt. Tugev copyleft Kasutades tugevat copyleft-i enda projektis on edasiselt nõutud kogu loodav materjal paigutada sama litsentsi alla. Seetõttu ei anna kasutada loodavad projekti kommerts eesmärkidel. Näiteks on tugev copyleft litsents GNU GPL ja seda kasutab notepad++ Nõrk copyleft Kasutades mõnda litsentsi mis on nõrga copyleft-ga (näiteks GNU LGPL) on võimalik osa loodavast tarkvarast katta mõne eraldi litsentsiga. Ehk võrreldes tugeva copyleft litsentsiga ei pea kogu loodav tarkvara minema enam sama litsentsi alla. Seega on võimalik osa loodavast tarkvarast katta kommerts õigustega. GNU LGPL litsentsi kasutab näiteks 7-zip . Ilma copyleftita Antud ju

Autoriõigused on olnud teemaks juba pikemat aega. Kui 20-30 aastat tagasi polnud kellelgi probleemi muusikat ümbersalvestada oma kassetile või filme lindistada VHS-le ja neid kasutada, siis täna tekitab selline käitumine suuri probleeme. Alates P2P kasutamisega Napsteri (välja lastud 1999. aastal) kasutusele tulekuga on olukord muutunud. Tänaseks päevaks on peamiseks kasutatavaks failijagamiseks kasutusel torrentid. Torrentid lubavad P2P jagamist tükkidena ja failivahetus toimub kiiremini. See kõik on aga lihtsustanud autoriõigustega kaitstud materjalide levikut mööda ebaseaduslikke kanaleid. Intellektuaalomandite jagamise kaasajastamiseks anti välja 2012. aastal The Case for Copyright Reform . Vaatame seda natuke lähemalt. Mis vajab muutmist? Peamine probleem autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisele on selle kõrge hind. Igale inimesele kes soovib antud materjale kasutada pole see alati taskukohane. Sellest tingituna pöördutakse ka illegaalsete kanalite poole, kust on v

   Maailm on arenenud kiirelt interneti tulekuga. Viimase paarikümne aastaga on jõudnud veebi kasutus suure hulgani inimkonnast. Sellega kaasnevad aga omad probleemid ja uued reeglid mida peaks jälgima, et mitte valesti käituda. Kõigist neist üks tähtsamaid oleks olukorra hindamine ja arusaam mida kuskil on üldse mõistlik teha. Igapäevane suhtlus    Olles igapäevane suhtluskanali messenger kasutaja, oled harjunud tugevalt, et sõnakasutus on vabam ja kõiki kirjavigu alati ei pane tähele. Vabas vestluses on see ka täiesti sobilik, sest vestlus kestab kauem ja eksimine on inimlik. Nägu mõistame on ka teemade valik ja nende kirjeldamine rohkem avatud, sest enamasti on suhtlus personaalsem ja kujunenud kahe inimese vahel juba pikema aja vältel. Seega igapäevases suhtluses on vajalik teada, kellega sa justnimelt nüüd suhtled, sest kui see unustada võid sattuda olukorda, kus suhtled kellegagi nii-öelda valedel teemadel ja see võib tekitada teatud probleeme. Sotsiaalmeedia kasutus l

Aastail 2013-2014 anti välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt "Infoühiskonna arengukava 2020" . Selle valmistamisest on jub möödunud mõne aastad ja aeg on natuke tutvuda kuidas on maailm päriselt muutnud. Selleks toome välja mõned tähtsamad killud. Mis on muutunud paremuse poole? Rääkides inimese elu puudutavate andmete turvalisuse kohta, saame tõdeda, et seis on muutnud nii-öedla inimeste kasuks. Vahepeal on vastu võetud Euroopa Liidu tasandil isikuandmete kaitse üldmäärus ( GDPR - general data protection regulation ), mille nõudeid peavad kõik asutused ja firmad EL riikides täitma. Selle peamine kasulikkus seisneb isikuandmete töötlemises mis annab kodanikul suuremad võimalused isikuandmete väärkasutust piirata. Suured arengud on toimunu ka Eesti e-residentsus programmis. E-residentsuse programm pandi käima aastal 2014.Programm loodi, et teiste riikide kodanikel oleksid olemas võimalused Eesti riigis teenuseid nii avaliku kui erasektroi valdkonn

Tänapäeval pole võimalik mitte märgata inimesi kelle probleemi käsitluse esimeseks frrasiks võiks olla "oota, vaatame mis Google arvab". Otsimootorid on üle võtnud igapäevase teabe leidmise. Ajalugu Otsimootorid said alguse 1993. aastal kui kasutusele tulid Wandex ja Aliweb. Wandex sai alguse MIT-s loodud esimesest nii-öelda veebi robotist World Wide Web Wanderer mille eesmärk oli kaardistada interneti suurust. Wandex-i kõrval olnud Aliweb -i võiba aga lugeda päris esimeseks otsimootoriks, sest kuigi Wandex ilmus varem oli Aliweb otseselt loodud veebist info leidmiseks. Tänapäeval populaarne Google Search otsimootor sai avalikult kasutatavaks 2001. aastal. Kiirenev info voog Lihtne on leida uut informatsiooni kasutades erinevaid otsimootoreid. Interneti avarustest peitub suures koguses kõikvõimalikke info kilde. Kõigil on võimalus sinna neid juurde lisada. Otsimootori ülessanne on leida vastavalt sisestatud otsisõnale just sellele parimad vasted. Enam pol

Mida on meil õppida... Tänasel päeval me ei oska enam elu ette kujutada teatud põhialusteta. Kuid samas võiksime ka teada, kust on need kõik tulnud ja mis on selle käigus meist ajalukku maha jäänud. Arengud on toonud edusamme mis on olnud etapiks uutele arengutele kui ka lihtsalt sammuks ajaloo raamatusse. Selliseid "samme" leiame paljusid. Hetkel vaatame neist mõnda ka lähemalt. ARPANET Advanced Research Projects Agency Network oli alguseks meile teada tuntud internetile tänasel päeval. Antud lugu sai oma alguse aastal 1969 kui sai alguse uudne sidesüsteem mis ühendas alguses kolme ülikooli ja ühte uurimiskeskust põhja-ameerika lääneosas. Esimeses etapis kasutas ARPANET NCP-d (network control program). Palju ei läinud aga aega mööda kui loodi tänapäeval kasutatav interneti protokoll TCP/IP mis andis võimaluse kontrollida saadetavate pakkide kohale jõudmise korrektsust. Need arengud olid vajalikud ühenduse parendamiseks, et tagada pakkide korrektne saatmine üle ühendu

IT ajalugu on väga mitmekülgne. Seal on olnud suuri õnnestumisi kui ka põrumisi. Samas iga läbikukkumine pole halb, sest alati saab nendest midagi õppida tuleviku tarbeks. Lähemalt vaatlemiseks on antud töö raames valitud 3 näidet meie ajaloost: Nokia Virtual Boy Mullmälu (bubble memory) Nokia Corporation Nokia on pika ajalooga firma mille lugu sai alguse juba 19. sajandil aastal 1865. Alguses oli tegemist tselluloositehasega kuid läbi aastate muutus Nokia väljund ja 20. sajandi keskel keskenduti metsanduse, elektroonika, kummi ja kaabli tööstusele. Suurem muutus jõudis kätte uue juhiga aastal 1977 kui Nokia ostis kokku mitmed erinevad elektroonika firmad mis andis võimaluse alustada firma tõusu elektroonika turul.  Kõigile tuntud mobiiltelefonite tootmisega tegi Nokia algust 1982. aastal andes välja autotelefoni Mobira Senator.   Mobira Senator Aastate möödudes hakkas Nokia tugevalt keskenduma mobiiltelefonide toomisele omandades aastaks 2007 ligikaudu 51%