Nädal 6 - intellektuaalomand tänapäeval

Autoriõigused on olnud teemaks juba pikemat aega. Kui 20-30 aastat tagasi polnud kellelgi probleemi muusikat ümbersalvestada oma kassetile või filme lindistada VHS-le ja neid kasutada, siis täna tekitab selline käitumine suuri probleeme. Alates P2P kasutamisega Napsteri (välja lastud 1999. aastal) kasutusele tulekuga on olukord muutunud. Tänaseks päevaks on peamiseks kasutatavaks failijagamiseks kasutusel torrentid. Torrentid lubavad P2P jagamist tükkidena ja failivahetus toimub kiiremini. See kõik on aga lihtsustanud autoriõigustega kaitstud materjalide levikut mööda ebaseaduslikke kanaleid. Intellektuaalomandite jagamise kaasajastamiseks anti välja 2012. aastal The Case for Copyright Reform. Vaatame seda natuke lähemalt.

Mis vajab muutmist?

Peamine probleem autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisele on selle kõrge hind. Igale inimesele kes soovib antud materjale kasutada pole see alati taskukohane. Sellest tingituna pöördutakse ka illegaalsete kanalite poole, kust on võimalik erinevaid materjale tasuta kätte saada. 

Siin tekibki esimene mõttekoht, kas erakasutust leidvale materjalile on vajalik nii rangeid piiranguid. Igati mõistetav on kõrgem hind kui antud materjaliga on eesmärk teenida tulu. Kuid eraelus kasutamine peaks olema lihtsam. Mida rohkem on su materjalil kasutajaid seda rohkem reklaami see saab mis omakorda tõstab kokkuvõttes autroi tulusid. 

Muuta on vaja väljakujunenud suhtumist, et iga piraat on kriminaal. Võtame näitena torrenti lehe PirateBay. Pikemat aeg on see olnud üks suuremaid kasutatavaid lehekülge. Lehe servereid on mitmel korral kinni pandud ja arestitud. Kuid alati ilmub välja uus lehekülg mis kasutab sama sisu kuid paikneb lihtsalt teisel domeenil. Tegemist on lihtsa Hydra juhtumiga, kui ühe domeeni sulgemisel ilmub kaks uut asemele. See ei ole midagi mis kaoks.

Järgmine probleem tekib autoriõiguste kestvusega mis on autori eluaeg millele järgneb veel 70 aastat. Parajalt pikk aeg kas pole. Lisaks tekib tihti raskusi õõige autori leidmisega. Peale surma veel 70 aastat andmeid hoida, et need oleks ka lihtsalt leitavad on paras väljakutse. 

Kuhu edasi?

Olles arusaanud, et soov on muuta intellektuaalomandi kasutamine tasuliseks juhul kui on soov sellega teenida tulu, on vajalik lihtsustada materjalide kasutus tavakodaniku tasemel. Keegi ei taha ju muuta autorit ega pane enda nime materjalidele peale (kindlasti mõned ka teevad aga see on juba teine teema). Kõik autoriõigused peaksid paiknema ühtses andmebaasis mis võimaldaks neid vajadusel leida lihtsalt. 

Aeg on kaotada DRM (digitaalõiguste haldamine) süsteem mis tõkestab vahest ka seaduslikult omandatud materjali kasutamise. Võib tekkida olukord, et ostetud programmi on võimalik installida kindel arv kordi või ligipääs seadmele saab toimuda ainult kindlast arvutist. Sellistes olukordades on piiratud tugevalt ka materjalide kasutus mille eest on ausalt tasutud.

Kokkuvõtlikult on aeg edasi liikuda ja jätta maha kõik segadus mis on viimase 20 aastaga loodud. Liigne bürokraatia ei tasu ennast kunagi ära. Ülereguleerimine lihtsalt ei toimi. Kui me tahame, et inimesed saaksid ennast võimalikult palju arendada erinevates valdkondades on aeg tuua autoriõigustega kaitstud materjalid inimestele personaal kasutusse.