Nädal 4. - Eesti Infoühiskonna Eesmärgid

Aastail 2013-2014 anti välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt "Infoühiskonna arengukava 2020". Selle valmistamisest on jub möödunud mõne aastad ja aeg on natuke tutvuda kuidas on maailm päriselt muutnud. Selleks toome välja mõned tähtsamad killud.

Mis on muutunud paremuse poole?

Rääkides inimese elu puudutavate andmete turvalisuse kohta, saame tõdeda, et seis on muutnud nii-öedla inimeste kasuks. Vahepeal on vastu võetud Euroopa Liidu tasandil isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR - general data protection regulation), mille nõudeid peavad kõik asutused ja firmad EL riikides täitma. Selle peamine kasulikkus seisneb isikuandmete töötlemises mis annab kodanikul suuremad võimalused isikuandmete väärkasutust piirata.

Suured arengud on toimunu ka Eesti e-residentsus programmis. E-residentsuse programm pandi käima aastal 2014.Programm loodi, et teiste riikide kodanikel oleksid olemas võimalused Eesti riigis teenuseid nii avaliku kui erasektroi valdkonnas. Selle loomise algusest on loodud juba ligi 50 000 e-residenti. Riigile on see toonud lisaks ligi 1200 töökohta ja ligikaudu 10 miljonit eurot kasumit. Lähemalt on võimalik tutvuda e-residentsus programmiga siin.

Selleks, et suurendada tööturul osalemist ja lihtsustada ausate maksude tasumist loodi Eesti 2019. aastal ettevõtluskonto süsteem. Tegemist on eraisikutele mõeldud programmiga, mis võimaldab avada omale ettevõtluskonto ja kanda sinna kogu oma teenitud tulu (müük laatadel, aktiivne müük erinevates veebipõhistes keskkondades jm.), millelt automaatselt makstakse 20% tulumaksu. Antud süsteem tõstab inimeste "maksu ausust" ja loob kekskonna kus riigil on võimalik teenida rohkem tulumaksu seotult inimeste "kõrval hobidest" teenitud tulust. Huvi korral on võimalik saada lisainformatsiooni siit.

Kuhu on veel teed vaja teha?

Ennustus oli, et 2020 aastaks on ITK teenuste eksprodi osa majanduses saavutanud taseme 20%. Viimased andmed majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi poole avaldatult on aasta 2018 põhjal mis näitab, et ITK teenused omasid 11,5% osalust majanduse ekspordi osas ja see on leitav siin.

Riik toetab puudega inimesi, jagades nad peamiselt kolme kategooriasse: keskmine puue, raske puue ja sügav puue. Peamine probleem aga tänapäeva süsteemiga on see, et ka sügava puudega isikutele määratakse puude arvestusperiood mille lõpu lähedal on vajalik taodelda puue uuesti. See tõstab aga niigi inimeste pingelises elus koormust kulutada aega ja vaeva tõestamaks midagi mis ei saa muutuda ajas paremuse poole. Sellest tulenevalt võib ka tekkida uushindamisel olukord kui eelneva elu elanud sügava puudega isikule määratakse hoopis näiteks raske puue ja seeläbi väheneb talle kindlustatud rahastus ja lisaks ka erinevad ettenähtud soodustatud teenused. Samamoodi juhtus ka 2016. aastal tehtud töövõime reformiga, kui muudeti tingimusi ja mõnest isikust kes oli elanud aastaid olles 100% vöövõimetu võis uue juhendi järgi olla nagu täiesti terve töövõimeline kodanik. Sellised muudatused riigis annavad aimu bürokraatia liigsest arengust ja üritustest riigi kulutusi teatud kodanike arvelt vähendada. Kas see on jätkusuutlik, jääb kahtluse alla. Puude tuvastamise kohta, mis ühisavalduse läbi on võimalik koostaodelda vöövõime hindamisega, on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et on teatud ennustused mis on arenenud päriselt ja nende kõrval paiknevad ideed mille realiseerimine pole tänaseni õnnestunud. Pole õige öelda, et need mis on ebaõnnestunud, oleks valed, vaid lihtsalt maailma on muutunud erinevalt sellest, mida eeldatai 8 aastat tagasi.