1. Nädal - Noppeid IT ajaloost
IT ajalugu on väga mitmekülgne. Seal on olnud suuri õnnestumisi kui ka põrumisi. Samas iga läbikukkumine pole halb, sest alati saab nendest midagi õppida tuleviku tarbeks. Lähemalt vaatlemiseks on antud töö raames valitud 3 näidet meie ajaloost:
- Nokia
- Virtual Boy
- Mullmälu (bubble memory)
Nokia Corporation
Nokia on pika ajalooga firma mille lugu sai alguse juba 19. sajandil aastal 1865. Alguses oli tegemist tselluloositehasega kuid läbi aastate muutus Nokia väljund ja 20. sajandi keskel keskenduti metsanduse, elektroonika, kummi ja kaabli tööstusele. Suurem muutus jõudis kätte uue juhiga aastal 1977 kui Nokia ostis kokku mitmed erinevad elektroonika firmad mis andis võimaluse alustada firma tõusu elektroonika turul.
Kõigile tuntud mobiiltelefonite tootmisega tegi Nokia algust 1982. aastal andes välja autotelefoni Mobira Senator.
Mobira Senator
Aastate möödudes hakkas Nokia tugevalt keskenduma mobiiltelefonide toomisele omandades aastaks 2007 ligikaudu 51% nutitelefonide turuosast. Sealt hakkas peale aga kiire kukkumine seoses uute nutitelefonide turuletulekuga teiste firmade poolt. 2007. aastal tuli turule uuenduslik iPhone 2G ja 2008. aastal jõudis turule esimene nutitelefon HTC Dream mis jooksutas Android operatsioonisüsteemi. Kuna Nokia oli suuresti arvamusel, et nad on ennast turul kindlustanud, ei tegelenud nad millenniumi väga oma tarkavara arendusega. Nokia kasutas peamiselt oma operatsioonisüsteemi Symbian S60 mida küll uuendati, kuid see ei suutnud pakkuda konkurentsi Apple-i iOS-le ega ka Androidile. Sellega lõppes Nokia võidukäik nutitelefonide turul ja turuosa langes tugevalt.
Nokia turuosa langus
Nintendo Virtual Boy
Esimene 3D võimekusega mängukonsool jõudis turule aastal 1995. Nintendo arendas konsooli küll 4 aastat aga turule jõudes ei suudetud saavutada soovitud tulemusi. See võis suuresti olla tingitud liigsest kiirustamisest arenduse faasis. Arenduse käigus vähendati projekti rahastust ja kokkuvõttes anti välja lõpuni arendamat toode mis ei suutnud olla piisavalt uuenduslik, et turul läbi lüüa. Kriitikute hinnangul ei olnud tegemist päris "virtuaalse" kogemusega ja oma punase/musta graafikaga võis osadel tekitada ka terviseprobleeme. Ei saa aga öelda, et nintendo poleks üritanud. Välja anti lausa 22 mängu antud konsoolile, kuid kuna müügiedu ei saavutatud lõpetati tootmine juba 1996. aastal.
Meelde tuleb aga jätta, et antud tootega tehti esimene samm virtuaalreaalsuse suunas mis tänasel päeval on juba kiiresti arenev tehnoloogia suund.
Mullmälu
Antud uuenduslik tehnoloogia pidi asendama suured ja kulukad kõvakettad. 1970. aastael oli tegemist paljulubava tehnoloogiaga mis oli kompaktsem, odavam ja töökindlam kui antud ajastu kõvakettad. Mullmälu muutus uueks trendiks. Tegemist oli mäluga, mis kasutab õhukest magnetiliste omadustega filmi kihti kuhu on võimalik luua väikeseid magnet alasid ehk nii-öelda mulle. Antud mullid liiguvad ainutl ühes suunas ja jõudes otsale saab neid lugeda. Iga mull oli üks bitt. Seeriatootmisega tegi algust Intel andes välja oma 1 megabitise mullmälu "7110". Tegemist oli suurepärase leitusega antud ajastul. Mullmälu eeliseks oli, et sel polnud liikuvaid osasid mis lisas turvalisust ja põrutuskindlust. Kuid, 1980. aastatel suudeti arendada suurema salvestustihedusega kõvakettad mis muutusid samas ka kiiremaks ja taskukohasemaks. Sellega lõppes mullmälu arendus ja veel 1984. aastal anti välja Konami´s Bubble System videomängu süsteem mis kasutas antud tehnoloogiat. Sharp kasutas ka mullmälu oma PC 5000 seeria läptopi laadsetes kaasaskantavates arvutites.
Intel 7110 magnetiline mullmälu moodul
Kasutatud viited:
Kommentaarid
Postita kommentaar