10. Nädal - Häkkeritest...
Tänane ülevaade põhineb Eric S. Raymondi dokumendil "How to Become A Hacker". Antud essee annab hea ülevaate kuidas eristada päris häkkerid kräkkerist ja samuti kuidas saada heaks häkkeriks.
Tähtis on mõista, et ühest või kahest keelest ei piisa, et saada heaks häkkeriks. Oma teadmiste arendamiseks on mõistlik nii-öelda "liivakastiks" paigaldada oma arvutisse kas Linux või mõni muu avatud lähtekoodiga Unix süsteem. Seal on võimalik ligeda koodi, muuta koodi ja õppida mõistma mida kood kuskil teeb. Tänapäeval on Unix-i süsteemide installimine kasutajasbralik ja võimalus on kasutada ka Live-CD või Live_USB pulka, seeläbi on võimalik jooksutada operatsioonisüsteemi ilma seda eelnevalt arvutisse installimata. Harjutamiseks igati kasulik ja hea.
Selleks, et arendada oma koodikirjutamise stiili on hea võtta ette ja lugeda ning mõista kellega tõelise tegija koodi. Lugeda, õppida, kirjutada ise ja korrata protsessi kuni tunned, et enda loodud kood on võrreldav eeskujuga.
Eric S. Raymond on välja toonud ka, et parem oleks oma loodud koodi avaldada teistele avatud lähtekoodiga. See annab vimaluse teistele sellega tutvuda, saada uusi ideid ja samuti areneda, et luua midagi järgmist. Selline lähenemine annab võimaluse ka endale tutuvuda teiste koodiga ja aidata ning parendada neid.
Kokkuvõttes on teekond häkkriks pikk ja raske. Teekond programeeriaks on hästi välja toodud Peter Norvigi essees "Teach Yourself Programming in Ten Years". Arvestada tuleb, et motivatsiooni ja enese distsipliini läheb vaja palju, et saada meistriks.
Häkker versus Kräkker
Igapäevaselt aetakse need kaks mõistet segamini. Kui häkker on keegi kelle soov on luua ja arendada siis kräkkeri sihiks on just lõhkuda teiste poolt loodud süsteeme. Ajakirjanduse ja kahjuks ka enamike inimeste jaoks on need kaks täiesti erinevat elukutset oma mõttes samastunud. Häkkeritele on see aga solvav.Teekond häkkeriks
Heaks häkkeriks saamine vastavalt Eric S. Raymondi materjalidele saab alguse vajalike põhioskuste omandamisega. Häkkerite põhioskuste alustalaks on oskus programmeerida mitmes erinevas keeles ja olla võimeline lugema veel rohkemates. Heaks alguseks on välja toodud Python kui kerge ja loogiline keel mis oma olemuselt on samas ka võimas ning millega on võimalik luua suuri projekte. Edasised valikud võiksid hõlmata näiteks Perl, LISP, C, Java ja HTML.Tähtis on mõista, et ühest või kahest keelest ei piisa, et saada heaks häkkeriks. Oma teadmiste arendamiseks on mõistlik nii-öelda "liivakastiks" paigaldada oma arvutisse kas Linux või mõni muu avatud lähtekoodiga Unix süsteem. Seal on võimalik ligeda koodi, muuta koodi ja õppida mõistma mida kood kuskil teeb. Tänapäeval on Unix-i süsteemide installimine kasutajasbralik ja võimalus on kasutada ka Live-CD või Live_USB pulka, seeläbi on võimalik jooksutada operatsioonisüsteemi ilma seda eelnevalt arvutisse installimata. Harjutamiseks igati kasulik ja hea.
Selleks, et arendada oma koodikirjutamise stiili on hea võtta ette ja lugeda ning mõista kellega tõelise tegija koodi. Lugeda, õppida, kirjutada ise ja korrata protsessi kuni tunned, et enda loodud kood on võrreldav eeskujuga.
Eric S. Raymond on välja toonud ka, et parem oleks oma loodud koodi avaldada teistele avatud lähtekoodiga. See annab vimaluse teistele sellega tutvuda, saada uusi ideid ja samuti areneda, et luua midagi järgmist. Selline lähenemine annab võimaluse ka endale tutuvuda teiste koodiga ja aidata ning parendada neid.
Kokkuvõttes on teekond häkkriks pikk ja raske. Teekond programeeriaks on hästi välja toodud Peter Norvigi essees "Teach Yourself Programming in Ten Years". Arvestada tuleb, et motivatsiooni ja enese distsipliini läheb vaja palju, et saada meistriks.
Kommentaarid
Postita kommentaar